Sulphur Mountain and the famous town of Banff

P1420080-001

Banffi linna avastamisele panime alguse otseloomulikult matkaga. Linna endaga küll Sulphur Mt otsa kõndimisel palju seost ei olnud, kuid turistide hulk reetis, et ega see päris metsik matk tule. Alustasime mäkketõusu ning samal ajal hõljusid me peade kohalt mäetippu gondolates turistid. Meid innustas plaan, et meiegi sõidame alla gondolaga. Üles on ju jala lahedam rühkida!

P1420088-001

Hike up to Sulphur Mountain

P1420090-001

The town of Banff down below

P1420101-001

On our way to check out the weather tower on top of Sulphur Mt

2 tunniga olime üleval ja uudistasime turistimasside vahel 1930ndatel rajatud ilmavaatlus „jaama“. Konkreetselt mäe Tipu tipus olev kivist onn, kus üks tark kohalik onu aasta ringi elas ja ilma kohta märkmeid tegi. Pikne murdis ta tuulekiiruse mõõduvarrast nii mitu korda, et mäest alla linna ei olnud mõtet käia, pikk matk ikkagi. Turiste oli seal ikka väga ohtralt. Kanadamaa mägede otsa naljalt teed ei vii, gondola annab aga võimaluse paljudele seda mäe-otsas-tunnet kogeda. Kogema kogunenuid oli nii palju, et allasõitmise järjekorra pikkus meie kannatusega ei ühildunud. Alla läksime kah jala, säh sulle, järjekord.

Alla jõudsime, siis küsisime omale tasuta gondola piletid, sest kohalike tänamise päev oli ja just need me oleme! Paberit pidime ka näitama, sest keegi me aktsenti ei usu. Piletid näpus sõitsime järjekorrata üles, nautisime sõidu peal vaadet ja vaate saavutamise lihtsust. Üles jõudes oli järjekord endiselt tohutu pikk ning üks töötajaneidis tahtis meid gondolast välja ajada, et saaks järjekorras ootavad inimesed alla saata! Gondola tegi oma aeglast tiiru maha-peale tsoonis, meie hoidsime kramplikult istmest kinni ja palusime, et me maha ei peaks minema. Just jalutasime üles ja alla, andke armu! Eestlaste jonnakus jäi peale ja saime oma 6 minutilise sõidu alla ilma 1,5 h järjekorrata.

P1420107-001

Sulphur Mountain hike is the most famous in the town of Banff, but this mighty town has a lot more to offer, from the shortage of workers to the fun stuff – golfing, biking and shopping.

P1430135-001

Huge shortage of workers makes every hotel and shop act fast in the spring to grab the few willing to work in a town with enormous rent or no available apartments at all.

P1430164

The true spirit of Banff. Young workers and travellers who are drawn here by the mountain biking, climbing, snowboarding and outdoorsy lifestyle.

P1430142-001  P1430140
Banff Springs Hotel has an “in the Alps” kind of look and is one of the icons of the Rockies. We went and circled the town in the only possible way- together.

P1430167-001  P1430182-001
Lake Minnewanka has been dammed 3 times and the second time it buried a village which is a prime diving site today.  Golfing in Banff is spectacular because on the range you have an actual mountain-wall to aim for.

It’s great to have a town with hospital, police station, Safeway and Tim Hortons only 45 min away. Who knows what would become of us if we only stayed in the forest surrounding us at Baker! Bush people!

 

Advertisements

Glacier Lake Hike – What Can You Get When You Expect Nothing

P1420580-001

Winter lingers around the Rockies longer than in the prairies or cities around them and it is hard to find snow-free trails in May. Hike to Glacier lake via Howse Pass is recommended by many guidebooks as a great early-season adventure and it turned out to be true. As the trail sits at a relatively low altitude and is open to sunshine we encountered no snow and the trees were showing off their new leaves, deciduous ones that is.

P1420579-001

We didn’t have too high expectations for the trail and the beginning was pretty foresty, but then our jaws dropped as we emerged on a lookout over a wide river valley lined with white mountain tops. Mr. Howse sure had picked a beautiful place to cross the mountains. As if that wasn’t enough, Parks Canada had hauled out two red chairs that we took full advantage of. Silence around us, warmth of the sun caressing our faces and the magical view pampering our eyes – what a moment.

P1420675-002

P1420597-002

We continued on the trail, crossed a couple of small streams, went up and down a couple of hills and met a couple of hikers, some of whom had spent the night at the lake and were now heading back. There were two more overnighters at the lakeshore, they shortly shared their story and set out for a day hike. So we had all of the beauty of the blue-watered Glacier lake to ourselves.

P1420616-001

We went for a quick swim in the glacier-fed glacier-temperature water and then, refreshed, sunbathed on the shore and enjoyed the views.

P1420633-001
P1420647-001
On our way out, we saw just a couple of more hikers and were happy, that the trail was remote and tourist free – because that’s the feeling you want when you go hiking, right!

 

_______________________________________________________________________________________________

Peyto järve ja Athabasca liustiku juures käidud, matkasime mööda Howse Pass’i Glacier Lake’i juurde. Valisime matka selle järgi, et piirkonda oli lubatud varast kevadet. Nii oligi, et puud olid lehtes ja lund me ei näinud. Siinsetes matkaraamatutes on iga raja kohta märgitud, et kui kõrgele mägedesse rada ulatub ning millal on parim aeg matkama minna. Paljud rajad, mida me katsetada tahame, on sobilikud alles juulist, oktoobrist võib oodata juba esimest lund. Lumeolud teevad matkahooaja eriti lühikeseks ja paneb hoolega valima, mida võtta ja mida jätta.

Suurt midagi me matkarajalt eelnevalt ei oodanud, kuid täielik „wow!“ hetk tabas meid heinase ja laiali valgunud jõesängi loodusliku vaateplatformi äärele jõudes. Nagu sellest supervaatest veel vähe oleks olnud, oli seal 2 ülimugavat suurt punast aiatooli, millelt seda vaadet nautida. Ei hingelistki ümberringi, täielik vaikus, suur ja lai jõesäng allpool, lumised teravad tipud taustaks.

Edasi viis meid matk läbi metsa ja üle mitme väikse ojakese Liustiku järveni. Nägime teel paari tõsist matkajate paari, kellel olid suuremad kotid seljas ja kes järve ääres ööbisid. Kohale jõudes ajasime paar sõna juttu veel kahe noormehega, kelle telk jäi järve kaldale ja kes ise liustikuni matkama asusid. Meile aga selleks korraks matakast aitas. Noormehed läinud, olime seal uhkes üksinduses. Mina kastsin end korraks järve sisse, Rainer tegi aga liustikukülmas vees selle hooaja pikima ujumise. Järv ise oli maagiline, mitte küll nii sini-sinine, kuid kõrgete valgete tippude vahel. Tagasi minnes saime kokku veel vaid 4 inimesega ning olime tänulikud, et varane matkahooaeg hoiab massid eemale.

Õnnelikult tagasi kodus, uus töönädal jälle peaaegu seljataga ja uued matkamõtted juba peas.

Two Blue Beauties – Peyto and Athabasca

P1420460-001

Nädala jagu tööd seljataga, saime jälle 2 vaba päeva. Siis otsustasime mitte ööseks koju tulla ja laadisime oma vägeva magamistoa-transpordivahendi mugavuseks vajalikku kraami täis ning panime Jasperi poole ajama.

P1420361-001  P1420429-001

IMG_20150917_113812-001 (2016_01_31 03_38_31 UTC)  P1420378-001

Kanada on ülikuulus oma türkiissinise Lake Louise poolest. Selle järve ilu oleme praeguseks ainult jäätunult näinud ja jätame uuesti külastamise tulevikuks. Legend on selline, et kuulus Kanada maadeavastaja ja matkajuht Bill Peyto (1869-1943) istunud kord taevasinise Lake Louise kaldal teiste matkalistega lõkke ääres. Ühtäkki sai aga loodusmehel kärast ja turistidest villand, mees tõusis püsti ning tegi Lake Louise’i juurest minekut. Matkas siis Hr Peyto 50 km põhjapoole, sarnase sinise järve äärde, kus sai rahus ja üksinduses istuda.

P1420340-001  P1420351

Käisime ka Peyto kaldal, kuid tänapäeval enam päris rahus ja vaikuses istuda ei saa. Omamoodi naljakas oli see, et turistihordide bussid ja invaliidid (imeliselt ühte patta pandud) võisid ülemise parkla juurde sõita, kust oli järveni ehk 100 m. Lihtsurelikud pidid alumisest parklast matkama 1 km, et platformile jõuda. Mõni vanem inimene ei jõudnudki matka ette võtta ja vaatas järve madalamalt, parkla kõrvalt võsa äärest.

Meile pisike matk meeldis, sest läksime taaskord ajas tagasi ja olime talves. Paks lumekiht metsa all punnitamas, ainult puude ümbert oli päike lume ära sulatanud. Leppisime enne järveni jõudmist Raineriga kokku, et kumbki ei vaata järve enne, kui platformil seisame. Koperdasime kuidagi kohale ja pöörasime 1, 2, 3 järel pilgud järvele. Ülivõimas tunne! Esimesed 5 sekundit oli aju täiesti kokku jooksnud ja erroris – pole kunagi midagi sellist näinud ja ei suutnud seda pilti dešifreerida. Olen mitmeid kordi järvest pilte näinud ja raamatu taga pilti vaadates ahhetanud. Päriselt oli see aga Päris Palju Võimsam! Noh, tulete ise kaema siis kukute ka pikali :).

Kevade olime selleks korraks juba niikuinii minema hirmutanud ja jätkasime oma päeva suurtel kõrgusjoontel. Käisime päris liustikul! Sõitsime teiste normaalsete turistidega suures ja võimsas liustiku-bussis, millel olid kaevandustraktori rehvid all, Athabasca liustiku äärele.

P1420409-001  P1420450-001

Siinsed liustikud on suured ja võimsad ning terveid territooriume vorminud ja kujundanud. Athabasca liustik, nii nagu enamus teisigi liustikke sulab aga dramaatilise kiirusega. Sel aastal pole suvi seal veel õieti alanudki, kuid juba on kevade kohta tohutu suur liustiku sulamisprotsent. Ainuüksi sel kevadel on liustik sulanud 1m madalamale. Koht kuhu 10 a tagasi turiste liustikule uudistama viidi on nüüdseks täiesti lumevaba, ainult kiviklibu tuletab liustiku vana teed meelde. Kokku on liustik 150 aastaga kaotanud u 2/3 oma mahust ja poole pindalast. Samas on liustikku toitev Columbia jääväli endiselt nii suur, et sinna mahuks seisma kogu Põhja-Ameerika elanikkond ja ruumi jääks ülegi.

P1420468-001
P1420477-001Meie aga olime rõõmsad, et liustikule astumise au osaliseks saime. Huvitav veel see, et väidetavalt liigub liustik 20 min jooksul 1 cm allapoole. Liikumist me ei tundnud, võtsime jõu ja vägevuse saamise mõttes väikse lonksu mitte-kuigi-tervislikku liustikuvett, kissitasime korralikult ereda lume tõttu silmi ja tundsime end looduse kõrval jube väikestena.

Peale Athabasca liustikku on teine kuulus tavaturisti atraktsioon Liustiku Õhusild e Glacier Skywalk. Kalju äärele on ehitatud pisike jupp klaasist põrandaga poolkaare kujulist silda, kaugeim punkt 30 m kaljuservast. Kõik siis saavad seal oma julgust proovile panna ja niiöelda õhus kõndida ja nõnda tegime ka meie. Nii palju turisti pole tükk aega mänginud kui nüüd ühe päevaga.

P1420503-001

P1420525-001

Seekord ööbisime iseteenindusega campgroundil ehk autodega ligipääsetavas telkimisparklas. Valid omale sobiva koha, kirjutad ümbrikule kes sa oled ja kust sa tuled ning paned ümbrikusse vastava summa raha, et oma ööbimise eest maksta. Seejärel ümbrik postkasti ja telkimine alaku. Telki me üles ei sättnud, grillisime vorstikesi ja keetsime riisi, nautisime vaadet mägedele ja ei muretsenud liiga palju karude pärast – magame me autos ja öiseid näljaseid karusid ei karda. Meie ülemus Heather rääkis, kuidas neil on telkimas olles seda ka juhtunud, et karu tuleb telkimisplatsile nuuskima ja nuusib ninaga mööda telgi külge, nii et seest on nina kuju näha!

P1420534-001

P1420543-001
Päikese loojudes ronisime mööda telkimisplatsi ääres oleva jõe kärestikulist külge ülespoole – parim hambapesu koht, mis meil iial olnud.

P1420561

Exploring the Bow Valley Parkway

P1420203-001

Apart from the Bow Valley Parkway superstars – bears, deer and moose, Johnston Canyon is the main attraction on the scenic highway, after Baker Creek Resort, that is! It’s fairly crowded on a nice day. If you are not an early bird, you might have to find a parking spot for yourself in the ditch! Parking cars on the side of the parkway stretch a great deal and makes you wonder if Parks Canada has spiced things up a bit by organizing a rock concert between the canyon walls! But no, it’s just a regular day.

P1420141

The pathway is paved all the way to the Upper Falls. I guess it’s a good thing, considering the number of people on the trail every day in the summer. Steel catwalk gives you incredible perspective of the canyon, which you would otherwise never get unless you were in a canoe or a raft. Even though the pathway is nice and smooth with nowhere to fall, you might want to be alert of things falling on you! A very unfortunate accident occurred at Johnston Canyon this summer – a huge dead tree fell from the cliff and one kid got seriously injured! The trail was closed down for maintenance after the incident, but seeing the repair Parks had done to the catwalk and the pieces of the big tree in the water was terrifying!

P1420172-001
While a lot of visitors make it only to the lower falls at 1,1 km, many find the motivation to push 1,6 km further and enjoy the magnificent Upper Falls! To escape the crowds in flip flops it’s good to hike a bit further and discover the Inkpots. The full hike is 5,8 km. The water is colorful and clear so that it’s possible to see the groundwater emerge like it’s “boiling”. Every inkpot has its own tone, as the sediment and the time it takes for it to set is different in each pool.

P1420191-001    P1420222-001

P1420214

Hiking Johnston Canyon comes with a huge bonus – ice cream at the end (or beginning 😉 of the trip!

P1420234-001Few km west from Johnston Canyon sits the less known cousin of Johnston Canyon – Silverton Falls. It wasn’t blessed with towering canyon walls, but Silverton Falls fall is definitely worth the 0,8 km walk from Rockbound Lake trailhead and parking lot. Follow the Rockbound trail and keep right at the first fork.

 

 

P1420235-001

 

We scrambled up from the bottom of the falls to search for “the source”. We certainly found a view across the Bow Valley and the Highway 1 at Castle Junction.

 

 

Right away, on our first week at Baker Creek we had a lot of action with starving bears! They come to the railroad to feed on the grain and peas fallen from the passing trains.

P1410995-002

P1410965

The first bear we saw at Baker was this beautiful black bear (on the left here). We almost walked right into him when we went on a bear-check around the resort. We were walking towards the railroad to get a better view on the tracks. This guy had his head down, grazing on daisies (or peas), so we could not see the bear at all! When we had almost reached the railroad we and the bear noticed each other at the same. We acted as legendary tourists ever – grabbed a camera. The bear was smarter and chose to hit the road.

P1420031-001

Our first “get to know your backyard” in the woods up Baker Creek. We got to know the creek pretty well, but no soaked clothes or swimming this time!

P1410976-002

The beauty of a train in the Rockies.

Now that we’ve been at Baker for over a week, we can say that we like it and we’ll have awesome 10 months working here. Needless to say, the adventures we will take from Baker will be as crazy as the view from the window of our new home.

P1410955

P1410958

New Home

P1420068-001

Oleme nüüd otsaga Banff looduspargis, Baker Creek’i puhkeküla asunikud. Meile tehti kiire tiir territooriumil, pakkisime oma asjad lahti ja sättisime kõik koduseks.

P1410879

Moving in

Jää purustamiseks kutsusid ülemused meid õhtusöögile kohalikku bistroosse, millele järgnes grilliõhtu vahukommide ja kuuma kakaoga. Selline esimene päev!

P1410883

The Package! Hiking bags, hiking book, experience passports for Banff and Jasper NP, bearspary and radio

Teisel päeval oli meie tööpäev 3 tunnine, mille jooksul allkirjastasime lepingud ning meid viidi tööprotseduuridega kurssi. 1-2 korda nädalas saab rahvas toiduvarusid täiendama ja tahtmise korral kinno või juuksurisse. Edaspidi toimuma hakkavast andis hästi aimu see, et Rainerile lükati teisel päeval näpu vahele 2 põhilist töövahendit: raadiosaatja ja karugaas.

Meie jaoks kõige tähtsamast – me elame paradiisis! Meie 2 toaline korter on imeline! Kõik on möbleeritud, potid-pannid, vispel ja kartulipudru nui on olemas. Elutoas on kamin, mille ees on hirvepildiga eriti jahimehelik kiiktool.

DSC_0775

Our deck with the view to Mt. Temple behind the trees.

Me jumaldame oma rõdu! Mõnusalt suur, tugitoolide ja õhtuse päikesega. Ning rõdul on meil kasutada gaasigrill, selline suur ja uhke nagu Kanadas kombeks omada. Lihtsalt super! Vetsupaber, käterätid, seebid, šampoonid, puhastusvahendid – kõik mis on hotelli igapäevaelus kasutuses on ka meile kasutamiseks olemas. Siin on ka korralik jõusaal ja Kuiv Saun – saunas ei tohtivat leili visata (ära proovitud ja ei juhtunud hullu midagi) ja kui mõni eurooplane seal õllet libistab vaadatavat imelikult (kedagi teist ei olnud õnneks, kes imelikult vaadata oleks saanud). Oh neid Kanadalasi!

P1410939

Gotta love the bbq!

Kodu asub meil keset ei-midagit, karud müttavad ümber maja ringi ja igal männil on vähematl 1 isiklik orav. Mändide vahelt paistavad kauguses lumised mäetipud – igal hommikul tuletavad uuesti meelde, kus me oleme.

P1410995-002

The true Baker Creek’s regulars! The starving bears have located the easiest food source in the valley. The railroad is full of grain, pees and lentils that have dropped from the train piece by piece .

Bakeri eest läbi jookseb maantee on vaikne nagu keskmine külatee ikka, maja tagant jookseb aga läbi kilomeetriseid ronge sõidutav raudtee.

P1410976-002

Reality check in paradise – occasional passing train

Tegime uue kodu ümbrusega tutvust ja sattusime kohe meeletusi tegema. Bakeri “oja” võttis meid läbi katsumuse omaks ning õnneks seekordne sisseõnnistamine sissekasmist ei hõlmanud.

P1420031-001

We were testing the local creek, didn’t fall in and thought that it must be a good sign, considering the crossing conditions and fast current below our pole.

Millesse end siis järgmiseks 10 kuuks mässisime? Raineri tööks on majade ja ümbruse korrashoid, linade/rätikute vahetamine ja üleüldise külaliste rahulolu tagamine. Siia alla käivad “kood-pruun” vetsupotikutsed, aga ka karude ette söödaks hüppamine. Minu tööks on koristamismeeskonna koordineerimine, abistamine ja nende töötulemuste kontrollimine. Tagatipuks vastutame me kogu kupatuse eest kui meie ülemused on ära.

DSC_0784-001

The best ice-cream place in Banff is confirmed – The Cows

Stage 2 Continues

P1410645-003

Edasi viis meid tee Mount Robsoni jalamile. Eriti suurejooneline mägi, mille vallutamine on tükk tööd – tegemist on ühe kõrgeima mäega Rockiedes, 4000 m.

P1410664-001

Olime öö matkaraja alguses parklas ning matkasime esimese päiksekiirega Mt Robsoni matkarajal Kinney järve juurde. Nautisime ilusaimat järve-mäe vaadet ja käisime jääkülmas liustikuveega jões „ujumas“, 5 minutit hiljem saabusid esimesed teised turistid.

P1410672-002

P1410656-001

P1410634-001 P1410642-001

Edasi sõitsime Kamloopsi. Järgmisel hommikul kl 6 äratasid meid 2 jeep’i, mis meie auto nina eest kohalt minema kihutasid. Aknale koputama siiski keegi ei tulnud. Hoolimata varasest sõitma hakkamisest istusime 2h ummikus, sest teoksil oli sillaparandus. Kui sild kord lahti tehti kulus meil 13 km, et sillani jõuda.
P1410726-001

Jõudsime Revalstroke rahvusparki, matkasime vana Nels Nelsoni nimelise hüppemäe tippu ja pidasime linna äärse suure paisutus tammi juures piknikku.

P1410679-001

Uudistsime Skunk Gabbage (ilus suur lill mis haiseb nime vääriliselt) pisikesel teaberajal, kuulasime linnukesi ja põgenesime hiigelsuurte sääseliste eest, kellele meeldis Raineri roosa särgi maandumisrada. Kilomeetrise teaberaja parkla väravad olid kinni ja hooaeg avalikult avamata, kuigi samal ajal olid peaesinejad skunk gabbage’id täies võimsuses õitsemas ja haisemas. Peale meie oli sinna külaliste raamatu järgi sattunud vaid paar teist euroopa turisti. Normaalne turist ei lähe pressima, kui väravad on kinni, küll aga eurooplane!

P1410760-001

P1410765-001

Siitmaalt pööras kevad oma põse ära ja talv teise põse asemele. Nii lihtsalt käiski – olime tagasi talves. Just olid puud helerohelised ja temperatuur t-särgi vääriline. Nüüd sattusime aga otsast peale kevade tulemist kogema, lumigi veel mõnes kohas maas ja puud rohelusega kitsid.

P1410774-001

Käisime tiiru seedrimetsas ja siis teise tiiru tsuugametsas, kus nägime Karuuu!! Jõudes 500 meetrise teaberaja lõppu kuulsime hirmsat raginat! Arvasime, et mõni suur lind ehk, aga siis hakkas ähkimist ja puhkimist kostma. Meie hirmus oli karu puu otsa roninud, ilmselt oli talve tõttu vormist väljas ning ei jaksanud ennast seal väga hoida. Jooksu pistmise mõte oli esimene, aga karuga ei tohtivat kunagi plehku panna. Jäime siis kohusetundlikult paigale ja tegime pilti.

P1410795-002

Goldeni linnakeses uurisime kohalikku katusega puitsilda ja pugisime kanatiibasid.

P1410817-001

Käisime Lake Emeraldi juures ja ööbisime Loodusliku Silla parklas. Varasemalt juga, nüüd kokku varisenud ja sillaks moondunud. Silla alt kitsast vahest jookseb endiselt vesi läbi.

P1410833-001

P1410848-001

Maailmakuulsa Lake Louise’i juures käisime – ja nagu ikka vahest juhtub asjadega mis on niiiii suureks puhutud – pettusime täiega. Esiteks sellepärast, et ilm oli pilves, lumi maas, järv jääs ja lubatud sinist taevast ja türkiissinist vett ei kusagil!

P1410871-001

Juba praegu oli seal turiste meie mõistes hordides. Vaatamas mida? Küllap olid nad lihtsalt Banffi looduspargi hulluse küüsi langenud. Nagu meiegi, kes me keset talve sinna üldse ronisime.Aga Lake Louise on meie uuest kodust ainult 25 min sõita, eks lähme 2 kuu pärast tagasi.

P1410912-001

 

Here We Go! Let the Stage 2 Begin!

P1410445-001

On the road – finally! Shortcutting, the trip from Edmonton to Baker Creek takes about 5 hours. We had 5 days to make it to our new home to be. The moment we first saw smoky mountain contours on the horizon has persisted to be our strongest emotion related to the Canada experience. The story is in Estonian this time, but anyone can enjoy the beauty of the mountains through the photos.

P1410483-001

The breathtaking first views! We had been waiting for this sight for such a long time.

Tegime väikese ringreisi enne Baker Creeki sõitmist. Esmaspäeval asusime Edmontonist teele, reede lõunaks pidime Bakerisse jõudma. Autost tõstsime tagumised 5 kohta välja, lükkasime oma madratsi sirgeks ja ladusime kogu maise varanduse kuhu mahtus. Esimesed teravad lumised mäetipud paistma hakkasid oli eriline tunne küll. Kogu see ilu ongi täpselt nii hingemattev, kui me enne Kanadasse sõitmist ette olime kujutanud, nii kaugelt kui ka lähedalt! Kaugelt kaugelt paistsid, olid veel udu seeski, aga meie juba täiega õhinas. Etteruttavalt – nüüdseks elamegi Kanada kõige kuulsama looduspargi südames, aknast needsamad hingematvad lumised mäetipud iga päev kätte paistmas.

DSC_0680

Settleing in for the night, we noticed weird poles in the forest around us.

Hilise sõitma hakkamise tõttu juhtus niiviisi (viimaste poodlemiste pärast), et enne kui me kuhugi üldse jõudma hakkasime, pidime päeval minna laskma ja jäime laagrisse paar km enne loodusparki. Esimesed ööbimised ja kohaotsingud lähevad ikka alatasa aiataha ja koht mille me välja suutsime otsida, oli keeluala. Vaatasime jah seal parkinuna, auto pagaasnikus istudes ja õhtust päikest nautides, et mingid imelikud sarad on kaugemal metsas püsti.

DSC_0675

The poles turned out to be tepees of the natives and we were in the wrong place!

P1410503-001

Tepees as far as the eye could see.

Suhteliselt õõvastav olustik. Nii kaugele kui silm ulatus oli paksu metsa sees ~20 tipit. Mingid kaltsud olid igale poole puude ümber seotud, lisaks loomade kontide jäänused siin-seal. Indiaanlaste vaimud olid ka seal, päris kindlasti, sest minul küll seda tunnet ei olnud, et ohh läheks uuriks kaugemale, või veel parem, läheks kõnniks selle sara alt läbi.

Rainer küll kommenteerib, et tal nii õudne ei olnud. Igaljuhul, alles pärast seal ringi luusimist sattusime vastava sildi otsa ja saime teada, et paika sisenemine oli rangelt keelatud, trahviga karistatav ja Kanada kultuuripärandina kaitse all.

P1410499-001

We hoped for a “spiritless” night and decided to stay.

 

Jäime kõigest hoolimata sinna põõsa taha, kohe suure tee äärde, oma autoga ööseks parkima. Igal pool on mäed ja kui kuhugi on viitsitud tee ehitada, siis see on seal asja eest ja viib kuhugi asjalikku kohta, selles võib kindel olla. Selliseid Eesti moodi metsateesid praktiliselt ei eksisteeri, sest … seal teeäärses metsas on tavaliselt mägi ees. Niisiis, sellist vähekäidavat, nurgatagust, vaikset teeotsa leida on üliraske ja seega, kõik mis leidub tuleb ära kasutada. Ametlikke telkimisplatse leidus ka, aga meil oli selle rahaga teised plaanid. Ööbisime 4 ööd „salaja“ ja „võimalikult peidus“ ning keegi ei tulnudki varavalges aknale koputama, et jou mis teete siin!! Aga ega palju puudu ka jäänud.

P1410523-001

Love at first sight!

Järgmisel hommikul sõitsime Jasperi linnakesse, Banffi kõrval tugeval teisel kohal olev maailmakuulus linn. Jasperisse sisse sõites nägime hirvi tee ääres rohtu nosimas. Loomade nägemine on looduspargis garanteeritud või raha tagasi!

P1410539-001

Quaranteed wildlife sightings or money back!

Linnake ise oli pisike, rahulik, mõnusa rütmiga ja vägagi paraja inimeste hulgaga. Etteruttavalt võib mainida, et Banff seevastu on kõigest natuke suurem aga turistidest paksult pungil ja hoopis teistsuguse feelinguga.

P1410532-001

Jasper on a warm spirng day

Meile sattus Jasperis mõnusalt soe kevadpäev. Ostsime 2 liitrit jäätist ja sõime pargipingil kõik kohe ära, sest meil ei olnud külmakasti kus seda hoida. Selline lahendus sobis osapooltele ideaalselt. Tervelt mitu päeva ei olnud enam jäätise isu.

P1410576-001

Maligne Canyon hike past the potholes and steep cliffs

Jasperist sõitsime matkale Maligne kanjonisse. Kanjon on erakordne oma kitsa jõesängi poolest, mis on kohati eriti sügav ja lahedate kurvidega uuristunud. Matk, mis pidi kirjade järgi kestma 1h võttis meil aega 3h. Ahhetasime muudkui ülesvoolu jalutades ja ringi uidates. Algus on paljutõotav.

P1410583-001

P1410614-001

P1410621-001

New Direction

P1410423-001

Things were going nicely in Edmonton. I liked it at Rosso’s and Rainer got huge muscles from all the raking. What’s there not to like, right?! But we were not quite happy about the prospect of a work-only-life that can swallow you and the next time you notice, it’s time for your departure – Ciao Canada. Most importantly, we hardly ever saw each other, one working mornings and the other night shifts. And secondly, the closest we had gotten to exploring Canada was driving through Edmontons suburbs.

So we gave it a try and applied for jobs in the Canadian Rockies – our dream destination from the beginning. At first we were looking at Banff or Jasper. I got an offer from Smitty’s family restaurant in Jasper, but the staff accomodation part was going to be tricky because of us being a couple.

We sent more emails to places that we really liked based on their webpages and TripAdvisor comments. We had Beaverfoot Lodge in sight, but they chose someone else last minute. At the same time we were having Skype interviews with Baker Creek Mountain Resort and they were excited to have us. Then again we got a call back from Beaverfoot Lodge, saying that they gave it another thought and would actually like to have us in the team. The manager called us: “I have a feeling that I need to have you guys here”. It sounded wonderful and made us feel that we too want to be there. But for some reason (destiny pulling the strings probably) we decided to go for Baker Creek.

Agreements were made and we had some time to wrap things up in Edmonton. I stayed in Rosso for two more weeks after letting Dave know I am leaving. That gave them enough time to introduce a new girl to the team. For Rainer everything was much easier, because he had a seasonal position.

We had almost no specific gear for the wilderness and had to get ready for the Rockies. We found out that the best shops for camping stuff in Edmonton are Athmosphere, Mountain Equipment Co-op (MEC) (you need to get a membership for shopping there or borrow someones card for one time), Campers Village and also Canadian Tire. They are all chains, so they should be represented also in other cities.

The must have camping gear we needed included:

  1. excellent hiking boots;
  2. expensive pair of merino wool hiking socks. Might seem pointless to buy, but they will really pamper your feet and who likes blisters anyway;
  3. perfect sandals designed also for hiking;
  4. quality small-packing sleeping bags that stand up to some minus degrees and can be zipped together into a twin bag;
  5. self-inflating mattress, which packs into a small bag and has thermal layers for warmer sleep;
  6. tent. A dream one would have been 400 cad, but for us it was going to be a cheaper one, because we don’t plan to take it back home with us;
  7. water filter; we decided for Platypus as we have tried one out in the Philippines and really liked how it works.
  8. primus and small camping gas;
  9. compact pots and pans that fit into each other;
  10. compatible trekking poles, because you really need some support on steeper trails and mountains;
  11. whistle with a tiny compass, bear spray, headlamp, mosquito repellent;

DSC_0649-001

Must have camping gear that we brought with us from Estonia:

  1. high quality weather proof light jackets;
  2. hiking backpack for day trips and a big backpack for carrying overnight gear;
  3. a simple medium size knife.

Useful aditions to our gear would be quality hiking pants, snow gaiters and my special wish is a pillow (it definately is a useful piece in the forest, comoon!). We also dream about a GoPro camera – that would make the crazy adventures close to lasting forever.

Our lovely car went through a total makeover. After the seats were stored for picking up in the future, the car was ready for being our RV for the times we were on the road.

DSC_0655-001

P1410430-001 P1410438-001

P1410439-001

DSC_0665-001While working in Rosso, I had a really good contact with Emma- the sunniest and kindest person ever! So when it was time for us to set on the road, she came out with us one night and we had a goodbye party in a famous pie cafe V’s For Pies. The highlight of the pie cafe was it’s menu – brought to us on a huge blackboard! What an awesome idea! We enjoyed the pies, drove around in the city and agreed, that we still haven’t seen or experienced most of Edmonton. Hanging around with a local is such a bonus! We hope to be back for couple of days.


Viimane nädal Edmontonis saabus liiga ruttu ja sai ka liiga ruttu läbi. Tegelikult oleks võinud veel päris mitmes põnevas muuseumis, kohvikus või pargis käia, aga meil läks nii kiireks, et kulutasime enamuse vabast ajast poode mööda tormates. Meil oli selleks ajaks juba paar palgatsekki käes ja oli mida kulutada. Seda me ka mõnuga tegime. Ostsime hulga matkamiseks ja metsaeluks vajalikku kallist kraami, et tasuks neid Eestisse tulles kaasa võtta, mitte maha jätta.

Meil on nüüd eriti uhked magamiskotid, mis kannatavad -7 kraadi külma ja käivad suureks magamiskotiks kokku. Õhuga ise täituvad magamismatid, mis kiirgavad kehasoojust ja on pakituna poole lühemad kui tavalised sellised madratsid. Matkapotid-pannid. Veepuhastus filtri ostsime ka lõpuks, Platypus’e. Filipiinidel käisime samasugusega, aga tookord laenasime Paulolt. Filipiinidel seda vett jõime ja ellu jäime, siis jääme siin ka allikavett filtreerides. Meil on nüüd matkakepid ning oleme nendega vägagi metsa-moodsad. Üleüldse palju raha kulutasime ja oleme nüüd jube profesionaalselt varustatud ja valmis… metsas kõndimiseks!

Rossos läks lõpetamisega kõik ilusti. Boss oli sõbralik ja mõistlik ning viimased nädalad möödusid enam-vähem lihtsalt. Samas kibelesin juba ära. Sain Rossos hea jutu peale Emmaga, kellega käisime ka meie ärasõitu tähistamas ja ülelinna kuulsas pirukakohvikus pirukaid söömas.

Pirukakohviku nael oli aga selle menüü!! Lähme sisse ja vaatame ringi, et menüüga tutvuda. Seinalt menüüd ei leia, letil ka raamatuid ei ole. Istume maha ja oh imet, meile tuuakse suur, põrandal kolmel jalal seisev tahvel- menüü! Selliseid oli kohviku peale kokku kolm. Teenindaja tuli tõi selle laua kõrvale ja viis pärast ära ka. Geniaalne lihtsalt! Sõitsime pärast veel Emma kui kohalikuga linna mööda ringi ja saime aru, et meil jäi enamus Edmontoni põnevatest kohtadest käimata. Teine kord, sest muud põnevad kohad ootasid meid juba ees.

Enne veel kui ära saime sõita, oli palju sebimist viimaste palgatsekkidega. Raineril oli oma värvimistöö tsekkidega lausa paksu pahandust kuni viimase päevani enne ärasõitu. Peaaegu kuu aega pärast töötamist ei olnud ikka veel raha käes! See tsekimajandus siin on täiesti ajuvaba. Ülekandeid siin ei tunta ja iga hing siin riigis käib kahe nädala tagant oma palgatsekki panka viimas. Vahel need ei lähe läbi ning saadetakse tagasi. Saabub teade tseki tagasilükkamisest, siis püüad oma ülemusele olukorda seletada. Viimane tahab aga tagasi tulnud tseki originaali omale tagasi, enne kui uue kirjutab. Tsekk on aga teadmata kadunud, kuigi veebis on näha, et tsekk on kehtetuks tembeldatud. Boss ei usu. Möllad sellega 2 nädalat ja haud plaani, kuidas tüübilt raha kätte saada. Raineril on aga orgusid ületav suhtlemisoskus ja kannatlikkus ning olles viisakas lõpuni välja – kuidagi ta mõlemad tsekid rasta-bossu käest kätte sai. Mu närv läks selle venitamise, telefonile mittevastamise ja jama ajamise juures 10 korda krussi, aga Rainerile pakkus see boss veel lõpus töödki, kui ta peaks olema tulevikus huvitatud. Minu närvid jäidki ilusti sirgeks, sest Rosso boss toimetas mu viimase tseki päevase etteteatamisega ilusti kohale. Isegi pangad on meil restoraniga samad ja tänu sellele sain mina oma raha kohe kätte, samas kui Rainer pidi ootama vähemalt 3 päeva, et erinevate pankade vaheline tsekimajandus klaaruda jõuaks. Küll Eestis on hea selles osas, et meil ei ole mingeid tsekke. Id-kaardiga saab kõiki asju otse kodust ajada ja me telefoni helistamise/interneti paketid ei maksa 100 eurot kuus.

Must See and Do Experiences in Edmonton

P1410267-001

Once in Canada, there are certain things you must do and try to truly understand the culture and people. We were kind of lazy tourists but saw and tried the things that matter the most to the people around us. So the following is a short subjective overview.

P1410285-001Checking out a lacrosse game was one of the completely Canadian thing we did. Canadians are so very proud of lacrosse, their national game. The history of the game reaches far back to the native people and originally comes from the American east coast. It’s a physical contact game and injuries are quite common, but not as common as in hockey. But for a nation who loves hockey as much, injuries big or small are a piece of cake when you can have that much fun!

P1410263

We had a chance to go to the Edmonton Rush and Colorado Mammoth game with Hal, a friend of Mike’s.

The game is like hockey, but the athletes run around and catch and throw the rubber ball with a stick that has a kind of a net on one end for stopping the ball. Luckily we – Edmontonians won and Edmonton Rush broke their streak of defeats. It was a super experience with all the entertainment that was going on in the hall: main screen showing selfies posted on FB by people on the grandstand, couples kissing on live camera, ball throwing competition and lottery.

P1410282-001

Rush’s biggest fan, The Grandma, cheering everyone to cheer for the team.

Edmontons pearl is the West Edmonton Mall. Ask anyone and they will mention that you definately have to visit WEM, because it’s so big and full of awesome shops and entertainment. Mike and Jasmine played the Easter Bunnies and gave us two tickets to the WEM’s waterpark.

P1410297-001

We loved the big pool with its occasional “big waves” and trying out all the slides gave a boost of adrenaline. Our favourite was the terrifying slide where you start your almost vertical drop from a closed booth with a countdown of 3, 2, 1 …

DSC_0372-001WEM truly is awesome, because it also has a rollercoaster called the Mindbender with mindblowing loops. We really screamed loud and enjoyed every second of this thrilling experience, first one for me and so far the craziest for Rainer.

 

 

 

When the night approaches Edmonton completely transformes to … the kingdom of rabbits! They are everywhere and have taken over the city!

DSC_0393-001

I was walking home from work one night and there was a gang waiting for me, blocking my way to safety. 6 rabbits all lined up in a combat formation. The picture is dark, but if you try and look closely you notice the creature-bunnies, all of them in line and waiting to run me down.

DSC_0581-001


Two important undertakings: auctions and garage sales

P1410309-001     P1410321-001

We also went to a couple of garage sales, found some cool CD-s and funky clothes and some other knick-knack.

I also had a chance to visit a true auction! And I didn’t stop there, I betted on several items of the thousands on sale and got us a GPS and a propane stove.

The Raygun Cowboys

DSC_0608
“Raygun Cowboys?” you say. It’s a cool band that just isn’t known worldwide yet. We happened to stay with their awesome trompetist, Mike and therefore knew when they were performing in Edmonton. It was a gig in a small rock-club with a lot of hardcore fans going all out forming mosh pits and all. It was a great show!
Find them on Youtube or at rayguncowboys.com

Resourceful solutions – the weirdest toilet ever. 

DSC_0343-001Edmonton’s Whyte Avenue has one a bit odd attraction. The public toilet with glass walls functions as a scientific establishment for different peeing methods. Researchers from all over the world (tourists) are welcome to make notes or participate.

 

 

 

Irish traditions.

DSC_0326-001

Canada has a large number of Irish descendants and Irish traditional dance is very respected. Rainer and I had only heard about Riverdance group, so when Jessica from Rosso announced that Irish dance is her whole life and passion, we just had to go and check it out for ourselves. The sport has taken the costumes beyond the limits and at home we would say that they dress like jewish christmas trees. And oh my god, the hair! They were so .. bouncy! Turns out that you need a very specific number of curlers in your hair to make the perfect hairdo for the performance. Anyhow, all of this doesn’t matter, because this dance takes a lot of effort. We only saw children, but even they showed some high capability for raising those legs oh so high. Another reson to respect them is for their work to keep the traditions alive, even after so many generations.

Culdesac

DSC_0305-001

Like a scene from a movie – we drove to a real life culdesac!! The picture is a panorama, so it makes it look like a street, but no, its a real culdesac! A closed roundabout kind of street, with houses in a perfect circle. How awesome is that! Yep, turns out that I’m a huge fan of culdesacs, now that I’ve seen one. And there we were, in one of the houses, having a jaccuzi night with bbq! Mike’s sister was on a trip with her family so we all went and “walked” the dog and kept an eye on the house for them.

Ceasar

DSC_0306

If there has to be one famous Canadian food then it’s pancakes with maple syrup. “The one” Canadian coctail is Ceasar.

1 bottle (240 mL) clam juice
4-1/2 cups (1.125 L) tomato juice
1 cup (250 mL) vodka
2 tbsp (25 mL) lime juice
1 tbsp (15 mL) prepared horseradish
1 tbsp (15 mL) Worcestershire sauce
1/2 tsp (2 mL) hot pepper sauce
1/4 tsp (1 mL) pepper
celery and salt
8 slices lime
pickeled bean or asparagus

Sounds weird? Well, it is, but the tasting went nicely, nevertheless. Rainer said that it tasted like a strong marinade of a tomato compote. Not really your everyday coctail! A bit like Estonian very famous coctail milli-mallikas. I wonder why the famous drinks have to be so nasty?

Star Wars.

DSC_0580-001I know that it almost sounds like I’m about to swear, but I had never watched a Star Wars movie before. Rainer had seen a couple of episodes years ago but hadn’t memorized all the world famous phrases so for the real fans it’s almost like he never truly watched the movies at all. There was no going back once this horrific truth popped out during a random conversation with Mike. If we wanted to live under the same roof, we had to be enlightened. So we did watch episodes 4 and 5. I must say that with comments and movie industry related facts from a true fan, it was a cool experience after all. I intentionally kept away from this space fairy tale for my whole life and now I know better. No more unreasonable jokes about Star Wars! At Hal’s wedding 20 years ago, the theme was.. you got it right – Star Wars! So if you are still hesitating whether your wedding theme should be 70′ retro or countryside with a barn – here’s an excellent idea for being unique.

Shopping big!

DSC_0574-001DSC_0462

We come from a country where things are packaged according to the consumption of a small family. Here the grocery shops surprise with choices of big and extra big. Why wouldn’t you want to buy 20 kg of flour or 5 kg of M&M’s at a time? Buy more, pay less.

Orienteering

DSC_0588-001Back at home you can find orienteering possibilities for almost every weekday. The events are scattered all over Estonia, but over the past 10 years the popularity has grown tremendously. To the contrary, orienteering in Canada is something truly exotic. Although there are a lot of runners on the streets and in the parks, the average Canadian has never heard of such a sport. Edmonton Overlanders Orienteering Club is one of the few organisations keeping the sport alive. People are willing to participate as long as the weekly event is in the boundries of the city and ran on a small park map, like the one we tried out. We had a chat with the heads of the club and they say it’s extremely hard to get people to the forest events, on a more serious map – only about 20 people turn out there.

The Alberta Weather 

The spring had been gathering its strenght when we woke up one morning and found that the weather had played a serious trick on us. It was all white! But the snow was gorgeous and we were lucky to witness this beautiful winter day.

P1410340-003

P1410372-002

P1410378-001

P1410379-001

DSC_0384-001

The snow was melting pretty quick and so was our time in Edmonton.

Four Wheeled Freedom

P1410306-002

We both had jobs after 1,5 weeks and it was time for the next step – a car! Edmonton is not a city for pedestrians! Canadian cities are like small versions of the whole country – it takes too much time to get from one end to the other and usually you just stay within the circle of 10-20 blocks around your house.

We surfed kijiji.ca daily. At least for 2 days! There was no time to waste and no matter how long you search and compare the different options the part of making the decision has to be made anyway. We had some 8 options altogether. We ended up seeing and buying this awesome 1998 Ford Windstar, a 3-door minivan, 3,8L V6 149 kW engine, 4-speed transmission, seats 7, or in our case – sleeps 2.  What an amazing fireball!

fordwindstar

Buying the car was just the beginning in every way. Buying was the easiest part. We still had to get insurance and registration. Well, how do you do that, when you can’t drive the car to the registration without the insurance and, you can’t get the insurance without the registration? Some things have definitely been made way too complicated for Canadians. For a foreigner choosing insurance compaalone s tricky, because only few companies acknowledge non-canadian drivers licence. And we don’t have a plan to get rid of our Estonian licence to replace it with a Canadian one just for a year. You can’t have both at the same time. Luckily the guy who sold us the car was willing to take a risk and escorted our car to Mike’s place without a valid licence plate.

Inspection had to be made before we could get an insurance. We turned out to being “too Canadian” and didn’t dare to drive few blocks illegally to the garage! Mike’s friend Ted, a mechanic, helped us out and drove our car legally to the garage. We got our inspection done, followed by insurance from Sadler and registration with a beautiful licence plate.

P1410226-001

Canada here we come! We had been stuck in Edmonton forever and we were dying to see what’s beyond the city.